Käimasolev arutelu metsade säästva majandamise üle on näidanud, et erinevatel osapooltel puudub selge arusaam sertifitseerimisasutuste rolli ja volituste kohta. Kui me soovime, et arutelud vilja kannaksid, peaksime kõik asjadest ühtmoodi aru saama. Allpool selgitame, kuidas see töötab.
Alates uue aastatuhande algusest on meie metsade seisund kardinaalselt muutunud. Eesti metsandus on muutunud üheks kõige paremini juhitud ja läbipaistvamaks metsandussektoriks maailmas. Ehkki poliitiline tahe ja kapital on teinud selle võimalikuks, on selle teoks tegemisel oma roll ka sertifitseerimisstandarditel ja -protseduuridel, näiteks Forest Stewardship Council™ (FSC ™) standardite rakendamisel.
NEPCon on uhke, et on olnud selle protsessi juures juba algusest peale. Mittetulundusliku sertifitseerijana, mis tegutseb enam kui 100 riigis üle maailma, kasutavad meie audiitorid oma teadmisi, et aidata majandada Eesti metsi vastavalt FSC standardite nõuetele.
Ehkki FSC pole kaugeltki täiuslik, pole täna turul rohkem demokraatlikumat, huvigruppe kaasavat ega läbipaistvamat sertifitseerimissüsteemi.
Suuresti töötab see järgnevalt:
FSC, mis koosneb kolmest kojast – majandus-, keskkonna- ja sotsiaalkojast, on üdini demokraatlik, kaasates kõiki osalevaid huvirühmi otsustusprotsessidesse. Kõigi huvirühmade kaasamine on olnud peamine ka Eesti rahvusliku FSC metsamajandamise standardi väljatöötamisel. Loodetavasti kinnitatakse standard sel aastal.
Kuna standardi nõuded on majandus-, keskkonna- ja sotsiaalkoja esindajate vaheliste läbirääkimiste tulemus, ei suuda FSC standardi nõuded ühegi huvirühma soove kunagi sajaprotsendiliselt täita. Teisisõnu: standardid sünnivad kompromissidena - see on fakt, mis on praeguse arutelu ajal meediakajastusest selgelt välja jäänud.
Auditite läbiviimisel hindab sertifitseerimisasutus ainult seda, kas metsamajandaja tegevus vastab standardi nõuetele (indikaatoritele) ja mitte millelegi muule. Audiitorid peavad olema neutraalsed ja objektiivsed ning kõiki järeldusi tuleb toetada tõenditega. Kui audiitorid avastavad kõrvalekaldeid standardi nõuetest (mittevastavused), kirjeldatakse need auditi aruandes. Kui metsamajandaja pole neid etteantud tähtaja jooksul likvideerinud, sertifikaat peatatakse.
Kõik huvirühmad, kes soovivad metsamajandamise osas muutusi, peaksid oma ettepanekute ja küsimustega pöörduma esmalt metsamajandaja poole. Kui sealt vastust ei saada või kui metsamajandaja keeldub huvirühmade ettepanekuid arvesse võtmast, peaks huvirühm võtma ühendust sertifitseerimisasutusega, kes auditi käigus hindab, kas metsa majandaja on käitunud vastavalt standardi nõuetele või mitte.
Mittevastavused registreeritakse avalikus FSC andmebaasis koos auditi aruannete kokkuvõtetega. Selle eesmärk ei ole metsamajandajate karistamine ega häbistamine, vaid süsteemi parandamine tervikuna.
Lisaks kontrollib ja hindab FSC metsamajandamise auditeid tegevaid sertifitseerimisasutusi regulaarselt akrediteerija - ASI (Accreditation Services International). ASI audiitorid osalevad aeg-ajalt metsamajandamise audititel, et kontrollida, kas sertifitseerimisasutus viib läbi hindamist vastavalt kõigile FSC nõuetele.
FSC ei ole võluvits, mis lahendaks kõik probleemid, vaid vabatahtlik standardite süsteem. Peame aktsepteerima, et metsamajandamise standardid luuakse kohalike huvirühmade kompromissina ning see on täpselt nii hea ja tõhus nagu kokku lepitakse.